Käisime reisil viimati kui ootasin Klarat ehk siis pea neli aastat tagasi. Hing ihkas väga kaugemat sõitu ja paremat ilma kui meil siin Eestimal või üle lahe Soomes. Piilusin juba pikemat aega võimalike sihtkohtade lennupileteid ja lõpuks kui silma jäid Ryanairi piletid Lutonist Farosse hinnaga 20£/ots, sai see otsus ka tehtud ja meie esimene perereis võis nädala pärast alata. Rõõmustasin väga odavate lennupiletite üle, kuniks check-in tehes selgus, et kallil abikaasal pole kehtivat passi, et läbi UK reisida ning pidi 500€ eest omale uued teise marsruudiga piletid hankima.
Niisis lendasin mina meie kolmeaastase tirtsuga laupäeva õhtul kahekesi Londonisse ja pühapäeva varahommikul sealt edasi Farosse, kust ma rentisin auto ja kimasin Lissaboni Markole vastu, sest see oli ainus mõistlik viis tal ka puhkuse alguseks Portugali jõuda. Seega meie esimene puhkuse päev kulges mööda A2 kiirteed Lissaboni ja tagasi. Teadmiseks, et kiirtee maks oli midagi 22,65€ üks ots.
Esmaspäeval aga saime hakata nautima eestimaist suveilma - sinist taevast, kuuma päikest ja jahutavat briisi. Temperatuurid püsisid kusagil 20°C ringis. Tutvusime Rocha Brava Village Resortiga****, kuhu meil seekord oli kahe magamistoaga elamine renditud. Vaatasime üle mänguväljakud, vedelesime bassu ääres ning õhtu poole läksime tutvuma Algar Seco koopaga ja jalutasime selle lähistel kaljudele rajatud laudteel.
Teisipäeval suundsime väikese jalgsimatkaga lähimasse randa Praia do Vale de Centeanes, kus Klara lõbustamiseks jooksime lainete eest ära ja korjasime merekarpe. Lõuna ajal einestasime sealses kohalikus rannarestos O Stop ning õhtu poole käisime ja külastasime tuttavat Aqua Portimao ostukeskust.
Kolmapäeval külastasime Lagose miniloomaaeda. Klarale rentisime väikse lükatava auto, mis nägi välja nagu need ostukärude küljes olevad kuid selle olid lausa kängururauad. Loomaaias oli palju erinevaid linde. Üleüldiselt oli loomaia konseptsioon selline, et osa linde-loomi olid puuris, kuid osad vaid meetrise müüri või veekoguga piiratud, mis tegelikult andis vahetu kogemuse nendega. Isegi üks pelikan jalutas tiivad laiali meile suvalise raja peal vastu. Samuti sai minna nt nahkhiirte puuri, mis oli disainitud nagu buddha tempel ja kus pidid ette vaatama, et nad sulle pähe ei kakaks. Ainult pingviinide rand ei olnud veel avatud. Hooaeg hakkab alles 1. aprillist.
Neljapäeval liikusime resortist ida poole Praia do Carvalho randa, kuhu pääseb mööda kaljusse raiutud trepikäiku. Ilm ei olnud too päev kuigi päiksepaisteline. Tegime rannast jalgsimatka mööda kaljurannikut Alfanzina tuletornini ja sealt tagasi kuurotisse. Tee peal nautisime vaateid, imetlesime kaljudel kasvavaid lilli ja uurisime fossiile, mis matkarajale jäid.
Viimase päeva veetsime kuurortis jalutatdes, jäätis, päikest ja basseini nautides. Õhtul sõitsime korraks veel Carvoeiro keskusesse ja randa jalutama.
Laupäev kulges enamuse ajast lennujaamades passides, sest prantslaste streigi tõttu olid meie lennud kõik kaks tundi edasi lükatud. Erinevaid marsruute pidi lennates maandusime aga Markoga 15-minutilise vahega Tallinnas südaöö paiku.
Minule üllatuseks pidas Klara meie esimese tripi kenasti vastu. Olin ise sellest, et pean lapsega kahekesi lendama, rohkem paanikas kui asi väärt. Vahepeal tuli preililt repliike, kus ta ütles, et tema ei taha suurt lennukit, tahab väikest või et tema ei taha roosat lennukit, vaid tahab sinist. Erinevalt minust tundus, et tal ka kõrvad väga lukku ei läinud. Kõige tüütum on vaid lennujaamas ootamine, kui ekraanid ka enam huvi ei paku.
