Eelmisel päeval tellitud taxo hilines oma 10 minsa, see-eest jõudsin lennujaama aga kokkuleppitust varem. Osa kolleege ootas juba ees. Lennujaam kubises reisijatest - läx vist palju lende... Turvaväravates veepudelit seekord ei konfiskeeritud, kuna seda lihtsalt polnud, aga pidin selle läbima paljajalu. Jälle midagi uut. Lennu väljumine hilines aga oma 40 minutit. Mille pärast, seda aga ei tea. Maandumine oli jälle nagu ta oli. Kõrvad küll lukku ei läinud, aga need klimbid, mida lõunax pakuti loxusid küll üles-alla. Jõudsime imeväel Prahasse tiba varem, kuid ümberistumiseks oli meil aega oma 10-15 minutit. Ka sellel lennul toodi ette toidulaar, aga kuna eelmised klimbid andsid tiba veel tunda, pistsin piruka kotti ja nosisin ära ainult šhokolaadi. Viimane maandumine oli päris sujuv ja ilma probleemideta.
Lennujaamast sõitsime taksodega hotelli Mercure Buda****, mis nägi väga uhke välja. Igaüks sai meist endale eraldi toa. (Tagatis on aga mu krediitkaardil ikka veel broneeritud! :$) Toas mängis telekas koos isikliku pöördumisega tervituste edastamiseks.
Õhtul läxime väiksele jalutuskäigule Budavari, mis on sisuliselt siteerides Järvevana nigu Toompea, aga Tallinna vanalinna suurune. Kolleeg Reisalu "vingumise" saatel seal vaateplatvormidele ja Fishermeni bastionitele tiiru peale ning suundusime Doonau äärde, et seal teha väike paadisõit. Viimasest me loobusime, kuna väljas oli juba üsna pimedaks läind ja mis me neist tuledest ikka vaatame. Läksime selle asemel hoopis ühe laeva peale pubisse sööma. Pärast mida me jalutasime läbi tunneli tagasi hotelli.
Järgmine päev oli tööpäev. Hommikul tuli saatkonnaauto meile järgi ja me sõitsime objektile. Korraks tibutas ka vihma. Uus saatkonnahoone nägi välja väga romantiline koos oma eesõuega. Esinduslik trepp, Maarja kuju, palustraadid akendel, ise üleni viinamarjaväätidesse kasvanud. Väga uhke saatkonnahoone tuleb sellest. Minu ülesandeks on selle projekti juures asendiplaan. Tulevane saatkonnahoone üle vaadatud ja ka ühe siinse tegelasega saatkonnast vesteldud, pidasin kella kahe ajal puu all vilus pähkleid süües lõunat. Hoone on tõsiselt šeff!
Pärast nö. tööpäeva võtsime suuna soovitatud mäe tripile. Sõitsime mäkke miske ketil liikuva trammiga ja sealt edasi laste raudteega teisele mäele, aga lubatud linnavaadet ei avanenud ja ununes vist õigel ajal õiges peatuses välja hüpata. Rongisõit lõppes trammisõiduga tagasi kesklinna ja enne hotelli tagasisuundumist läxime aga arhitekt Andraga Mammutisse shoppama. Midagi erilist silma aga ei hakanud.
Teisel päeval tegime kohe hommikul praeguses saatkonnas projektieelse koosoleku ja päeva palavama osa veetsime muuseumis, kus kõige põnevamad väljapanekud olid inkadest. Sõitsime ka metrooga. Esimene oli selle mandri vanim. Rööpmed olid kitsad ja jaamad vanaaegsed. Teine asus nii sügaval maa-all, et sõitis ka Doonau alt läbi. Jalutasime ka ümber maailmanäituseks ehitatud lossi ja koos turistidehordidega täidetud jalutustänaval, külastasime suurt turuhoonet ning sõime maailma parima õhtusöögi Itaalia restos Pomo Toro :P, mis jäi Akadeemia taha Arami tänavale Pesti! Samuti vaatasime üle Parlamendihoone, mille ees just parasjagu toimus sõnavõtt Iraagis toimuva kohta ning avaldati kaastunnet hukkunud eestlastele. Hotellis võtsin kergelt vanni ja sättisin varakult magama.
Hommikul olid näljased eestlased juba kell 6 buffee uxe taga, aga viimane avati alles pool tundi hiljem. :D Tagasi Tallinna jõudsime täpselt. Maandumised olid seekord õudsed. Kiirused olid kuidagi suurevõitu ja mõlemal lennul sama meeskond. Edasi kimasin korrax tööle ja siis Haapsallu, et sealt puhkusereisile suunduda! ;)
Pildiseeria:
Fishermeni bastion
Vaade Pestile
Parlamendihoone
Chain bridge
Tulevane Eesti Saatkonnahoone ja Konsulaarosakond Aldas utca 3.
Omapärane maja
Vaade linnale
Muuseum
Võiduväljak
Turuhoone
Pronkspoisiga
Parlamendihoone
Parlamendihoone eest toimuv sõnavõtt Iraagis toimuva pihta ja kaastundeavaldus hukkunud Eesti sõduritele.
1 kommentaar:
vaga huvitav, aitah
Postita kommentaar